Keskuse hoone ajalugu

Peeter Suure merekindlus


Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonel on pikk kaitsealane ajalugu.

Aastatel 1915–1916 ehitas tsaari- Venemaa Peterburi kaitseks loodud merekindlustuste osana Tallinna „merekindluse suurtükiväe kasarmute“ jaoks kolm kasarmut praegusele Tondi tänavale ja staabihoone, kus keskus täna paikneb.

Mõlemal pool Soome lahte, põhjarannikul ning saartel paiknenud kindlustusehitiste osana on tänaseni säilinud Astangu laskemoonalaod ning patareid ja rannakaitsepatareid.

Tondi kasarmud ja staabihoone projekteeris arvatavasti vene sõjaväeinsener Aleksander Jaron ( 1875 – 1935), kelle loomingu hulka kuuluvad muu hulgas ka Eesti Panga endine peahoone Estonia pst 13, kasarmuhooned Erika tänaval jpt.

Linnaku maa-ala projekteerimine ja hoonete väljaehitamine kestis erinevatel andmetel 1908 – 1916. Staabihoone, kus praegu keskus paikneb, valmis 1916. aasta paiku.

1918. aastal võtsid hooned üle sakslased, kes sama aasta detsembris lahkusid, seejärel jäid hooned rüüstajate meelevalda.

1919. aasta jaanuaris võttis Eesti Rahvavägi majad üle, paigutades sinna algul sõjaväe hobuste laatsareti ning järgmisel aastal sõjakooli.

 

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste staabihoone


Sõjakoolil õnnestus lühikese ajaga linnaku hooned ja ümbrus korda teha. 1919. aastal neljakuuliste kursustega alustanud sõjakoolis muudeti õppetöö 1921. aastal kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks. Üldklassis, kuhu võeti kuueklassilise haridusega noormehi, õpetati peale sõjaliste ainete ka gümnaasiumi õppeineid, keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, tulevasi reservohvitsere II eriklassi.

1923. aastal liideti kõik sõjakool, Kõrgem Sõjakool (kindralstaabi kursus) ja Allohvitseride kool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks. 1936-1937 ehitati kompleksile juurde hobuste tallid ja uus maneež. 1940. aastal õppeasutused reorganiseeriti Punaarmee jalaväe kooliks.

 

Kasarmud ja staabihoone pärast 1944. aastat


  • 1944 hõivasid kasarmud NL väeosad. Juunist 1945 kuni 21.07.1994 paiknesid seal 144. laskurdiviis, Tondi 55 asus A. Matrossovi nimeline polk. 1990. aastal ehitati Tondi 55 ette kolm puubarakki Nõukogude Liidu Ida-Saksamaa väegrupi ohvitseridele.
  • 19.08.1991 (augustiputši ajal) asutati staabihoones KGB staap ja 20.08.1991 majutati Tondil Pihkva dessantvägi. 31.08.1994 võttis Eesti Vabariik kaasarmud ametlikult üle.
  • 1997. aastal erastas suurema osa kinnistust AS Pro Kapital. Staabihoone oli esimene taastatud maja, kus asus aastatel 2006–2012 AS Falck, hilisem G4S. 2003. aastal ehitati krundile uusehitisena juurde G4S sularahahoone, kus praegu paikneb tervisekeskuse apteek.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus asus staabihoones tööle 1. jaanuaril 2017. Samas hoones paikneb ka Kaitseväe tervisekekeskus.
  • Kultuuriministri käskkirjaga võeti staabihoone 18. augustil 1997 kultuurimälestisena kaitse alla.
 

1924. aasta 1. detsembri mässukatse


Nõukogude Venemaa korraldatud riigipöördekatse 1.detsembril, 1924 tabas kõige teravamalt sõjakooli. Plaan nägi ette pealöögi Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas.

 

Riigipöörajad moodustasid lööksalgad riigikogu hoone, riigivanema, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, sõjaväeosade, raudteejaamade ja peapostkontori ründamiseks. Üks suuremaid lööksalkadest – 56 meest, neist 8 ohvitseri ja allohvitser – ründas sõjakooli.

Kell 5.25 ründasid mässajad kadettide kasarmut, heites akendest sisse käsigranaate ning tulistades ukselt alumisel korrusel maganud õppureid. Vahtkonnast tulnud kadetid koos nelja suurtükiväe kadetiga, kel oli õnnestunud relvahoidlast püstoleid saada, avasid ründajate pihta tule, takistades nende edasitungi teisele korrusele, kus asunud kadetid said relvade hoiuruumist haarata relvad ning asuda vasturünnakule, mille järel ründajad põgenesid. Sõjakooli vallutamise katsel said kohe surma kadetid Aleksander Teder ja August Udras. Arnold Allebras ja Aleksander Tomberg surid haavadesse haiglas. Haavata sai üheksa kadetti.

Langenud kadettide mälestuseks rajati 1928. aastal sõjakooli ette mälestusmärk, autoriks Amandus Adamson. Nõukogude võim hävitas monumendi, 2009. aastal see taastati. Taastamise eestvedajaks oli erukolonelleitnant ja sõjakooli ülem Jaak Haud, autoriks skulptor Jaak Soans.

Kõrgem Sõjakool korraldab igal aastal 1. detsembril kell 5.25 mälestusmärgi ees traditsioonilise rivistuse, kus loetakse ette langenud kadettide nimed ning pannakse nende mälestuseks pärjad.

 

 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Järve 34A, Tallinn 11314
info[at]kaitseinvesteeringud[dot]ee

 

Viimati uuendatud: 30. Detsember 2016