Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 50-miljonilise lepingu õhutõrjerakettide ostuks

 

Kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk ja Prantsuse relvatootja MBDA France asepresident Didier Philippe kirjutasid täna Pariisis Eurosatory kaitsetööstusmessil alla lepingu lühimaa õhutõrje rakettide Mistral ja treeningseadmete ostuks.

Lepingu kohaselt ostab kaitseinvesteeringute keskus aastatel 2020-2027 Mistral rakette ja treeningseadmeid 50 miljoni euro eest, lisaks sellele võimaldab raamleping osta täiendavalt õhutõrjerakette 100 miljoni euro ulatuses.

„Laskemoona hankimine on lähiajal teoks saavate uute automaattulirelvade ja liikursuurtükkide hangete kõrval meie olulisemaid prioriteete ning kriitiline investeering tegelikku kaitsevalmidusse," ütles kolonel Sirk.

Mistral on infrapuna kiirgusele isesihituv "lase ja unusta" põhimõttel töötav õhutõrje raketisüsteem, mille efektiivse tegevuskaugus ulatub kuue kilomeetri kaugusel lendavate õhuründevahenditeni.

Sõlmitava lepingu kohaselt jätkab Eesti M3 tüüpi rakettide hankimist, mis on vanemat tüüpi rakettidega võrreldes täpsemad ja pikema elueaga. „Eesti oli esimene välisriik, kes Mistrali uut tüüpi raketid kasutusele võttis, nad on tehnoloogiliselt kõrgel tasemel, täpne sihitusandur ja elektroonika aitavad eristada valesihtmärke õigest ning on sisuliselt hooldusvabad,“ ütles Sirk.

Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. aastal, relvastusse kuuluvad need alates 2009. aastast. Mistral on kompaktne ja multifunktsionaalne ning seda saab kasutada nii maapinnalt, aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel. Süsteem on kasutusel 30 riigis üle maailma.

Praegu tarnitakse Eestile Mistrali rakette 2015. aastal MBDA-ga sõlmitud lepingu kohaselt, viimased  raketid jõuavad Eestisse 2019. aastal. „Leping järgnevateks tarneteks tuleb sõlmida juba praegu, sest laskemoona tellimuste hulk kogu maailmas on kasvanud ning peame arvestama vähemalt pooleteist aasta pikkuse tarneajaga,“ ütles kolonel Sirk.

Kaitseministeeriumi kava kohaselt investeerib Eesti aastatel 2018-2022 laskemoona üle 200 miljoni euro. Sellele lisandub 100 miljonit eurot 2016. aastal vastu võetud ja 2018. aastal jätkatud kaitseinvesteeringute programmist, mis suunatakase suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamisse ning ca 33 miljonit eurot USA-lt Balti riikidele antava toetuse raames.

 

 

 Kaitsevaldkonna hanked

Keskuse eesmärk on korraldada professionaalseid hankeid ning seeläbi kasutada kokkuhoidlikult ja heaperemehelikult selleks ettenähtud raha. Kaitseotstarbelise varustuse hanked, taristu ja investeeringute kulud moodustavad enam kui kolmandiku Eesti kaitse-eelarvest.

Hangetest lähemalt »
Riigikaitse arengukava »

Kaitseväe taristu

Kaitseministeerium on Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvaraomanikke.

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuulub 624 kinnistut ja 578 ehitist. Neist valdavat osa haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.


Taristust lähemalt »
Keskuse hoone ajalugu »

Organisatsioon

Kaitseinveeringute Keskus ühendab seni Kaitseministeeriumis ja Kaitseväes töötanud vastava valdkonna spetsialistid. Keskuse loomine otsustati juba 2010. aastal, mil riigikaitse strateegia nägi ette uue, hangete ja kinnisvara haldamisega tegeleva asutuse loomise.


Organisatsioonist lähemalt »
Keskuse põhimäärus »

 

Renoveeritud ajalooliste hoonete galerii
 

Ajalooline miiniladu, ehitatud 1913, renoveeritud 2014-2015, kasutusel Vahipataljoni kasarmuna ja bürooruumidena.

Kaitseinvesteeringute keskuse jõulutervitus
 

 

 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Järve 34A, Tallinn 11314
info[at]kaitseinvesteeringud[dot]ee

 

Viimati uuendatud: 14. Juuni 2018