Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad:
-
Eesti julgeolekupoliitika alused
-
Eesti riigikaitse strateegia
-
Sõjalise kaitse arengukava
-
Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava
Eesti julgeolekupoliitika alused
Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.
Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul otsusega heaks Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluste muutmine algatatakse välisministri ettepanekul julgeolekukeskkonna olulise muutumise korral.
Riigikogu kiitis 12. mail 2010 heaks uued Eesti julgeolekupoliitika alused. Eelmised julgeolekupoliitika alused kehtisid 2004–2010.
Eesti julgeolekupoliitika alused 2010 (pdf) »
Julgeolekupoliitika alused 2010 – seletuskiri (pdf) »
Eesti riigikaitse strateegia
Riigikaitse strateegia tugineb „Eesti julgeolekupoliitika alustele“ ning see on alus riigikaitse detailsemaks planeerimiseks.
Valitsus kinnitas Riigikaitse strateegia 2010. aasta lõpus. Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.
Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.
Eesti riigikaitse strateegia (pdf) »
Sõjalise kaitse arengukava
Sõjalise kaitse arengukava määrab sõjalise kaitse strateegilise kava alusel kaitsevõime tõstmise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, samuti sõjalise riigikaitse pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehituse väljatöötamisel.
Sõjalise kaitse arengukava kehtestab kaitseministri ettepanekul korraldusega Vabariigi Valitsus kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal. Enne sõjalise kaitse arengukava muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
Sõjalise kaitse arengukava võeti vastu 2009. aasta jaanuaris.
Sõjalise kaitse tegevuskava
Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel.
Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal.
Kaitsetegevuse operatiivkava
Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele.
Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.
Sotsiaalmeedia