Teadus- ja arendustegevus

Kaitseministeerium kujundab ning viib ellu kaitsealase teadus- ja arendustegevuse poliitikat koostöös huvigruppide ja sidusrühmadega nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Teadus- ja arendustegevuse poliitika aluseks on arusaam, et kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse investeeritav raha ja kaasatud inimvara on tihedalt seotud sõjaliste võimete ajakohase taseme säilitamise ning julgeolekuohtude pädeva juhtimise võimega.

Teadusuuringute tulemuste ja tehnoloogiate rakendamisest sõltub ka tihedam lõimumine teiste NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsesüsteemidega. Tänased valikud, mis tehakse riigikaitse teadus- ja arendusstrateegia määratlemisel, mõjutavad Eesti julgeolekut ja riigikaitset ning tõsiseltvõetavust meie liitlaste seas järgmise 15–20 aasta jooksul.

Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil on üheks eesmärgiks. Seetõttu osaleb Kaitseministeerium ka aktiivselt Eesti Teadusagentuuri elluviidavas valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA) programmis ja nii NATO kui Euroopa Liidu kaitsealastes teadus-arendustegevusega seotud algatustes.

 

Millest lähtutakse?

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja suunamisel lähtutakse pikaajalisest kaitseplaneerimisest võttes aluseks Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitikat 2014-2022 (315.47 KB, PDF). Esmatähtis on otsene seos kaitsevõimete arendamise ja riigikaitse strateegiliste suundadega.

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse väljund peab olema kõrgel akadeemilisel või tehnoloogilisel tasemel. Teadusuuringute läbiviimine või tehnoloogiate arendamine peab sisaldama uuenduslikku elementi ning andma selget lisandväärtust. Tähtis on võimalik väljund rahvusvahelisele tasandile.

 

Teadus- ja arendustegevuse peamised suunad on kooskõlas Kaitseväe võimearendusprotsessiga.

  • Esimene suund hõlmab väliskeskkonna analüüsimiseks, kriitilise teabe omandamiseks ja töötlemiseks vajalikke tehnoloogiaid ning teadusuuringuid, sealhulgas olukorrateadlikkust, sensoreid ja radareid, võrgupõhist võimet, sidet ja juhtimist, IT-lahendusi modelleerimises ja matkimises jms.
  • Teine suund puudutab väliskeskkonnast tulenevatele mõjuritele reageerimiseks ning kaitseks kasulikke rakendusi, sealhulgas soomusmaterjale, miine ja improviseeritud lõhkeseadeldiste vastast kaitset, küberkaitset jms.
  • Kolmas suund keskendub sõduri ja erinevate komplekssüsteemide koostoimeks vajalikele tehnoloogiatele ning inimfaktorit uurivatele suundadele, sealhulgas militaarpsühholoogiale, sõjameditsiinile ja rehabilitatsioonile, sooritusvõimele ja väljaõppele, isikkoosseisu kaitsele jms.

Eesmärkide saavutamise meetmed

Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitikas on sätestatud viis poliitika eesmärkide saavutamise meedet, mille rakendamist korraldab Kaitseministeerium koostöös oluliste sidusrühmade (sh Kaitsevägi) esindajatega.

  • Meede 1: tuvastatud võimelünkade likvideerimiseks mõeldud teadus- ja  arendusprojektide ning rakendusuuringute läbiviimine toetamaks Eesti sõjalist võimearendust lahenduste pakkumise kaudu.
  • Meede 2: Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt  oluliste  üld- ja  eripädevuste arendamine ja hoidmine (sh riigikaitse arengukava mitte-sõjalise osaga seotud strateegiliste uuringute rahastamine) toetamaks Eesti  riigikaitse eesmärkide  saavutamist,  kaitsepoliitika  elluviimist  ning riigikaitse strateegiate ja arengukavade koostamist.
  • Meede 3: Eesti  kaitsealase  teadus- ja  arendustegevuse ning kaitsetööstuse konkurentsivõimelisuse tõstmiseks  vajalike  innovaatiliste  koostööprojektide  kaasrahastamine,  mis  on  suunatud  kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste väljaarendamisele
  • Meede 4: rahvusvaheliste  kaitseotstarbeliste teadus- ja  arendusprojektide  kaasrahastamine, millega panustatakse  vastastikku  kasulikult  NATO  Teadus- ja  Tehnoloogiaorganisatsiooni (STO),  Euroopa Kaitseagentuuri  ning  Balti  ja  Põhjala  riikide  kaitsealaste  teadusuuringute  ja arendustegevuste läbiviimisesse.
  • Meede 5: eelduste  loomine  kaitsealase  teadus- ja  arendustegevuse riigisiseseks ja rahvusvaheliseks sidususeks ning nähtavuseks (s.h. inimvara  arendamine (tasemeõppe stipendiumid), teadlikkuse tõstmine, Kaitseministeeriumi  valitsemisalaüleste  ja –väliste koostööplatvormide  tekitamine, töötuspotentsiaali kaasamine, oskussõnavara arendamine, sündmuste korraldamine jmt).
 

Teadusalane nõustamine

Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele annab nõu kaitsealase teadus- ja arendustegevusega seotud küsimustes Kaitseministeeriumi teadus- ja arendusnõukogu (KaTAN).

Põhiülesanneteks on:
  • kaitsealase teadus- ja arenduspoliitika elluviimise suunamine ja nõustamine strateegilistes küsimustes;
  • siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö edendamine;
  • pikaajaliste eesmärkide ja suundade määratlemine;
  • eripädevuste määratlemine/kinnitamine;
  • Kaitseministeeriumi valitsemisalaüleste ja -väliste teadus-  ja  arendustegevuste koordineeriminet.

KaTAN-i liikmed

KaTANi  tööd  juhib  Kaitseministeeriumi  kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu.

Liikmed:

  • kolonelleitnant Sten Allik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem
  • Ivo Juurvee, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja
  • Rein Kaarli, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik
  • Oliver Kallas, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnosiirdekeskuse juhataja
  • Mait Klaassen, Maaülikooli rektor
  • Hellar Lill, Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi direktor
  • Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees
  • Kai Pata, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse vanemteadur
  • Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor
  • Sigrid Rajalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arendusvaldkonna juht
  • Risto Saimla, Mereväe nõunik
  • kolonel Aivar Salekešin, Kaitseväe peastaabi administratiivülem
  • Kusti Salm, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
  • Raino Sepp, Siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja
  • Dmitri Teperik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht
  • major Urmet Tomp, Õhuväe staabi personaliosakonna ülem
  • Renno Veinthal, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor

 

Viimati uuendatud: 25. Jaanuar 2017