Teadus- ja arendustegevus

Kaitseministeerium kujundab ning viib ellu kaitsealase teadus- ja arendustegevuse poliitikat koostöös huvigruppide ja sidusrühmadega nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Teadus- ja arendustegevuse poliitika aluseks on arusaam, et kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse investeeritav raha ja kaasatud inimvara on tihedalt seotud sõjaliste võimete ajakohase taseme säilitamise ning julgeolekuohtude pädeva juhtimise võimega.

Teadusuuringute tulemuste ja tehnoloogiate rakendamisest sõltub ka tihedam lõimumine teiste NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsesüsteemidega. Tänased valikud, mis tehakse riigikaitse teadus- ja arendusstrateegia määratlemisel, mõjutavad Eesti julgeolekut ja riigikaitset ning tõsiseltvõetavust meie liitlaste seas järgmise 15–20 aasta jooksul.

Millest lähtutakse?

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja suunamisel lähtutakse pikaajalisest kaitseplaneerimisest. Esmatähtis on otsene seos kaitsevõimete arendamise ja riigikaitse strateegiliste suundadega.

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse väljund peab olema kõrgel akadeemilisel või tehnoloogilisel tasemel. Teadusuuringute läbiviimine või tehnoloogiate arendamine peab sisaldama uuenduslikku elementi ning andma selget lisandväärtust. Tähtis on võimalik väljund rahvusvahelisele tasandile.

 

Teadus- ja arendustegevuse peamised suunad on kooskõlas Kaitseväe võimearendusprotsessiga.

  • Esimene suund hõlmab väliskeskkonna analüüsimiseks, kriitilise teabe omandamiseks ja töötlemiseks vajalikke tehnoloogiaid ning teadusuuringuid, sealhulgas olukorrateadlikkust, sensoreid ja radareid, võrgupõhist võimet, sidet ja juhtimist, IT-lahendusi modelleerimises ja matkimises jms.
  • Teine suund puudutab väliskeskkonnast tulenevatele mõjuritele reageerimiseks ning kaitseks kasulikke rakendusi, sealhulgas soomusmaterjale, miine ja improviseeritud lõhkeseadeldiste vastast kaitset, küberkaitset jms.
  • Kolmas suund keskendub sõduri ja erinevate komplekssüsteemide koostoimeks vajalikele tehnoloogiatele ning inimfaktorit uurivatele suundadele, sealhulgas militaarpsühholoogiale, sõjameditsiinile ja rehabilitatsioonile, sooritusvõimele ja väljaõppele, isikkoosseisu kaitsele jms.

Eesmärkide saavutamise meetmed

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegias on sätestatud viis eesmärkide saavutamise meedet, mille rakendamist korraldab Kaitseministeerium koostöös kahe olulisima sidusrühma, Kaitseväe ja teadlaste, esindajatega.

  • Meede 1: Kaitseväe lähteülesannetel põhinevad teadus- ja arendusprojektid. Meetme eesmärk on toetada Kaitseväe sõjateaduslikku kompetentsi praktiliste rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega.
  • Meede 2: teaduskompetentside toetamise programm. Meetme eesmärk on luua Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulisi teaduskompetentse, neid arendada ja hoida teadustööde avaliku konkursi, noorteadlaste stipendiumide ja raamkoostöölepingute kaudu.
  • Meede 3: rahvusvahelise koostöö toetamine. Meetme eesmärk on vastastikku kasulik panustamine NATO ja Euroopa Liidu kaitsealastesse teadusuuringutesse ning uute teadmiste rakendamine Eesti riigikaitse tugevdamiseks.
  • Meede 4: kaitsealaste teadusuuringute läbiviimiseks eraldatavad grandid. Sarnaselt meetmega 1 on ka selle eesmärk Kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi toetamine rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste praktiliste lahenduste väljatöötamisega.
  • Meede 5: Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse potentsiaali edendamine eelkõige Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhjal.  Meetme eesmärk on riigikaitsele vajaliku vältimatu teaduskompetentsi olemasolu Kaitseväes ning teadus- ja arenduskoostöö võimalus teiste asutuste ja ülikoolidega.
 

Teadusalane nõustamine

Kaitseministeeriumi ja Kaitseväge nõustab kaitsealase teadus- ja arendustegevusega seotud küsimustes Kaitseministeeriumi teadusnõukogu.

Nõukokku kuuluvad:

  • Kaitseväe võimemeeskondade juhid;
  • NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni paneelide ja NATO veealuste teadusuuringute keskuse nõukogu esindajad;
  • Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tippteadlased.

Teadusnõukogul on neli põhiülesannet:

  • teaduskompetentsi loomise, arendamise ja hoidmise programmi elluviimine kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes suundades;
  • Kaitseväe võimearendusest tulenevate vajaduste määratlemine ja akadeemilistel nõuete kohaselt lahtikirjutamine;
  • Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse potentsiaali väljaarendamine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhjal;
  • Eesti teadlaste üldpotentsiaali hindamine riigikaitse arendamise ja tugevdamise seisukohast.

Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liikmed

Esimees Jonatan Vseviov, Kaitseministeeriumi kantsler

Liikmed:

  • kolonel Aivar Salekešin, Kaitseväe peastaabi administratiivülem
  • kolonelleitnant Sten Allik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem
  • major Urmet Tomp, Õhuväe staabi personaliosakonna ülem
  • Risto Saimla, Mereväe nõunik
  • Martin Hurt, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor ja juhatuse liige
  • Hellar Lill, Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi direktor
  • Ramon Loik, Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektor
  • Katrin Idla, Tallinna Tehnikaülikooli kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuse juhataja
  • Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor
  • Kai Pata, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse vanemteadur
  • Oliver Kallas, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnosiirdekeskuse juhataja
  • Anu Eslas, Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht
  • Rein Kaarli, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik
  • Kaie Nurmik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert
  • Raino Sepp, Siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja
  • Kusti Salm, Kaitseministeeriumi esindaja

 

Viimati uuendatud: 4. Mai 2016