Sa oled siin

Riigikaitse ja keskkond

Riigikaitselise tegevusega kaasneb paratamatult mõju loodusele ja keskkonnale, kuid Kaitseministeerium teeb kõik selleks, et loodust ja keskkonda kaitsta ning taastada.

Kaitseväe väljaõpe ja keskkond
 

Kaitseväe harjutusväljade kasutuselevõtule eelnevad ulatuslikud keskkonnauuringud, mille alusel koostatakse seireprogrammid ja keskkonnakorralduskavad. Nii hoitakse kontrolli all Kaitseväe väljaõppega seotud keskkonnamõjud ning tagatakse loodusväärtuste ja keskkonnatingimuste säilimine.

  • Müra

    Kaitseväe väljaõppe olulisim keskkonnamõju on müra, mis võib häirida nii inimesi kui ka loomi ja linde.

    Seepärast on kõikidele Kaitseväe harjutusväljadele ning Kaitseväe merele orienteeritud harjutusalade arendusprogrammile tehtud mürauuringud. Nende uuringute tulemusi arvestatakse nii väljaõppe planeerimisel kui harjutusväljade arendamisel. 

  • Mõju metsale ja pinnasele

    Kaitseväe väljaõppega kaasneb suur tuleoht ning mõju metsale ja pinnasele, näiteks pinnase kahjustused ning raskemetallidega reostumise oht.

    Kaitseministeerium on tellinud kõikidele kavandatavatele harjutusväljadele loodusväärtuste inventuuri, et selgitada välja võimalik negatiivne mõju loodusele. Kaitseväe väljaõppega seotud keskkonnaohtude kaardistamiseks hinnatakse harjutusväljade planeeringuid tehes ära nende mõju. Eesmärk on leida parim lahendus keskkonnaväärtuste säilimiseks. Samuti tehakse ettepanekud seirekavade koostamiseks, et saaks kontrollida Kaitseväe harjutusväljade tegelikku mõju keskkonnale.

 

Koristus- ja lammutustööd

 

Kaitseministeerium sai Nõukogude armeelt üle 4000 ehitise. Enamik nendest on tänaseks võõrandatud, ära antud või maha kantud.

Kaitseministeerium on kogu taasiseseisvusaja korraldanud kinnistutelt Nõukogude armeest maha jäänud jääkreostuse ja ohtlike jäätmete likvideerimist ning amortiseerunud hoonete ja rajatiste lammutamist.

Alates 2008. aastast on toimunud ulatuslikud lammutustööd Kaitseministeeriumi valitsetavatel territooriumidel. Korrastatud on kümneid kinnistuid ja lammutatud sadu hooneid. Suuremad lammutustööd võeti ette Klooga ja Nursipalu harjutusväljadel, Sänna ja Tapa vanades linnakutes, Ämaris, Tartus Raadil, Jägalas ja Jõhvis ning paljudel väiksematel objektidel. Ulatuslikumad jääkreostused likvideeriti Ämari lennubaasis ja Tallinna miinisadamas.

     

    Viimati uuendatud: 4. Aprill 2015