Rahvusvaheline koostöö

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõte on olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu NATO, EL, ÜRO ja OSCE, juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, kuna rahvusvaheline julgeolek on jagamatu.

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

Juhtpõhimõtted kajastuvad 2004. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes, mis käsitlevad Eesti julgeolekupoliitikat keskpikas perspektiivis.

  • NATO

    Eesti on NATO liige 2004. aastast. NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist.

  • Euroopa Liit

    Euroopa Liidu liikmena on Eesti seotud Euroopa majandus- ja õigusruumiga, Euroopa ühtse välis- ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, mis suurendavad turvalisust nii Läänemere regioonis ja Euroopas kui ka maailmas laiemalt.

  • Balti kaitsekoostöö

    Balti kaitsekoostöö sündis oma tänases mitmekesises ja pidevas vormis esialgu vajadusest muuta kolme riigi kaitsestruktuurid NATO riikide struktuuridega koostöövõimelisemaks. Samas pole kolme Balti riigi kaitsekoostöö pärast eesmärgi – NATO-ga liitumise – täitumist kahanenud, vaid vastupidi, veelgi tihedamaks muutunud. Seda on paljuski tinginud äratundmine, et ühiste huvide ja eesmärkidega väikesed riigid suudavad teha koos rohkem kui igaüks eraldi.

  • Rahvusvaheline relvastuskontroll

    Eesti on ühinenud mitmete rahvusvaheliste relvastuskontrolli lepingutega ja täidab ka muid rahvusvahelisi relvastuskontrolli kohta käivaid kohustusi. Kaitseministeeriumi relvastuskontrollialane töö toimub kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tegevussuundadega.

 

Viimati uuendatud: 17. Juuli 2014