Teenetemärgid

Kaitseministeeriumil on Eesti riigikaitse arendamisel silmapaistvat tööd teinud inimeste tänamiseks ametkondlikud teenetemärgid: kolmeklassiline Kaitseministeeriumi teeneterist, kaheklassiline Kaitseministeeriumi rinnamärk ning rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal.

Kaitseministeeriumi teeneteristide ja rinnamärkidega autasustatakse Kaitseministeeriumi ametnikke ning teisi Eesti ja välisriikide kodanikke teenete eest Eesti riigikaitse arendamisel. Kaitseministeeriumi teeneteriste ja rinnamärke annetab ministeeriumi teenetemärkide nõukogu ettepanekul kaitseminister. Teeneteriste ja rinnamärke antakse üldjuhul kaks korda aastas – Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril ja võidupühal 23. juunil.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga autasustatakse kõiki rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud Eesti kaitseväelasi ning välisriikide kodanikke, kes on kaasa aidanud Eesti Kaitseväe välisoperatsioonide kordaminekule. Medali annetab Kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseminister.

Kaitseministeeriumi teenetemärkide annetamise otsustab ministeeriumi teenetemärkide nõukogu, kuhu kuuluvad kaitseministri kinnitatud isikud.

Teenetemärgid

Kaitseministeeriumi teeneterist

 

Kaitseministeeriumi teeneterist asutati Eesti 1998. aasta 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 80. aastapäeval, annetamiseks neile, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi kaitsmisel, riigikaitse ülesehitamisel ja kindlustamisel. Teeneterist on kolmeklassiline.

I klassi teeneterist

Teeneteristi esimese klassiga autasustatakse erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi kaitsmisel või riigikaitse ülesehitamisel ja kindlustamisel.

Selle autasu on postuumselt saanud endine kaitseminister Ülo Uluots. 2004. aastal pälvisid Kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi ka Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest president Lennart Meri, Siim Kallas, Mart Laar, Jüri Luik ja Margus Kolga. 2005. aastal sai I klassi teeneteristi brigaadikindral Märt Tiru, 2007. aastal endine kaitseminister Jürgen Ligi, 2009. aastal kindralleitnant (reservis) Johannes Kert, 2010. aastal Martin Hurt, 2011. aastal kindral (erus) Ants Laaneots ja Lauri Tumm, 2012. aastal kindral Mark A. Welsh ja dr Liam Fox, 2013. aastal Kaitseressursside ameti pikaaegne peadirektor Kairi Rikko.

Kaitseministeeriumi teeneteristi esimest klassi kantakse kaelas, riikliku teenetemärgi kaelaristi omamisel sellest allpool.

Teeneteristi teise klassiga autasustatakse pikaajalise tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks.

Teeneteristi kolmandat klassi antakse välja tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse arendamisel, samuti vabadusvõitlejatele, kellel on erilisi teeneid võitluses Eesti omariikluse taastamisel.

Teeneteristi teist ja kolmandat klassi kantakse rinnas vasakul pool Eesti riiklike teenetemärkide järel ja enne välismaiseid aumärke, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisiti.

II klassi teeneteristIII klassi teeneterist

Kaitseministeeriumi teeneteristi välismärk on kolmanda ja teise klassi puhul 40 mm pikkuste harudega kullavärvilisest metallist „muhu tähe” kujuline rist. Esiküljel on risti harud emailitud mustaks ning raamitud valge ja sinise emailäärega. Esimese klassi rist on samasugune, kuid 50 mm pikkuste harudega. Kolmanda klassi risti südamikuks on mustaks emailitud ümmargune kilp läbimõõduga 16 mm. Südamikul paikneb Vabadusristi südamikult laenatud motiiv: soomustatud käsi mõõgaga ja täht „E”. Teise klassi risti südamikuks on 18 mm pikkuste külgedega mustaks emailitud nelinurkne reduut bastionidega nurkades ja selle keskel Kaitseministeeriumi embleem – Eesti Vabariigi vapp ristatud kuldsetel mõõkadel. Esimese klassi südamik on samasugune, kuid reduudi küljed on 23 mm pikkused. Kõigi klasside ristide tagaküljel on Kaitseministeeriumi teeneteristi asutamisdaatum „24. II 1998”. Risti tagaküljel on harudel emailitud valge rant.

Kaitseministeeriumi rinnamärk

Kaitseministeeriumi rinnamärki annetatakse Kaitseministeeriumi töötajatele ning Eesti ja välisriikide kodanikele teenete eest Eesti riigikaitse ülesehitamisel oma töölõigus.

Kuld-rinnamärgi saamise eelduseks Kaitseministeeriumi töötajaile on vähemalt kümneaastane ja hõbe-rinnamärgi saamiseks vähemalt viieaastane laitmatu teenistus ministeeriumis.

Kaitseministeeriumi rinnamärk asutati 1993. aasta 4. mail kaheklassilisena Kaitseministeeriumi töötajate ning teiste Eesti ja välisriikide kodanike autasustamiseks teenete eest Eesti riigikaitse ülesehitamisel.

Rinnamärgi esimest klassi nimetatakse Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärgiks, mille väliskujuks on Kaitseministeeriumi vapi keskosa – Eesti Vabariigi väike vapp ristatud mõõkadega vapikilbi taga. Märk on valmistatud kullavärvilisest metallist siniseks emailitud vapilõvidega.

Kaitseministeeriumi rinnamärgid

Rinnamärgi teist klassi nimetatakse Kaitseministeeriumi hõbe-rinnamärgiks, mille väliskuju ja mõõdud on samad nagu kuldrinnamärgil, kuid mõõgad on valmistatud hõbedavärvilisest metallist ja vapilõvid on emailimata – reljeefsed.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga autasustatakse kõiki rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud Eesti kaitseväelasi ning välisriikide kodanikke, kes on kaasa aidanud Eesti Kaitseväe välisoperatsioonide kordaminekule. Medali annetab Kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseminister.

Samuti võidakse medal anda Kaitseministeeriumi teenetemärkide nõukogu ettepanekul välisriikide või Eesti kodanikele silmapaistva panuse või koostöö eest sõjalistes operatsioonides ning Eesti kaitseväeüksusele osutatud kaasabi eest.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal

Medali välismärgiks on hõbedavärvilisest metallist medal, mille läbimõõt on 31 mm. Medali esiküljel on kujutatud Eesti kaarti gloobuse taustal, mis on ümbritsetud õlipuuokstest ja kroonituna tuulteroosiga. Medali tagaküljel on tekst „Rahu teenistuses".
 
Medali lindile paigutatakse alates teisest missioonist sõlg sõjalistel operatsioonidel osaletud kordade arvu tähistava numbriga. Sõlg kujutab endast 6 mm laiust ja 34 mm pikkust hõbedavärvilist plaati, mille keskel on reljeefselt kujutatud vastav number. Rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide ettevalmistamisel ja toetamisel silmapaistnud isikutele annetatud medali lindile ja lindilõikele paigutatakse hõbedane õlipuuoks.
 
Medalit kantakse rinnas vasakul pool kodu- ja välismaiste riiklike teenetemärkide järel, teistest teenetemärkidest eespool.

 

Viimati uuendatud: 29. Juuli 2014