KMAK 2019-2022

Kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastane arengukava (KMAK 2019-2022) tagab, et riigikaitseks eraldatud vahendeid kasutatakse reaalselt mehitatud ja komplekteeritud lahinguvõimeliste üksuste arendamiseks, mis on usaldusväärse eelhoiatuse alusel võimalikult lühikese etteteatamisega valmis koos liitlastega ohule reageerima.

KMAK tagab kõigi eelmises arengukavas ette nähtud suuremahuliste arenduste rahastamise

 

  • Käsitulirelvade ja kuulipildujate väljavahetamine
  • Suuremahuliste laskemoonahangetega jätkamine
  • Öövaatlusseadmete ning kuuli- ja killuvestide hankimine
  • 1. jalaväebrigaadi CV90 programmi lõpule viimine ja 6 liikursuurtüki K9 Kõu hankimine
  • 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine
  • 6 uue Kaitseliidu maakaitsekompanii varustamine
  • Lasermatkeseadmete soetamine
  • Õhuseireradarite mobiilsuse tagamine
  • Õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse väljaehitamine
  • Mereseire arendamine
  • Miinilaevade moderniseerimine

Täiendavalt näeb arengukava ette:
  • Brigaadide tagala- ja pioneerivõime arendamise
  • Liitlastega koostöövõimelise juhtimis- ja sidevõime loomise
  • 1. brigaadile täiendava 2 liikursuurtüki hankimise
  • 2. jalaväebrigaadi õhutõrjeradari soetamise
  • 2. jalaväebrigaadi pataljonide meditsiinikomplektidega varustamise
  • NATO nõuetele vastava merelise sidevõime loomise
 

2022. aastal on Eesti Kaitsevägi:

 

  • Varustatud kaasaegsete side- ja juhtimissüsteemidega
  • Üle on mindud moodsatele tankitõrjesüsteemidele
  • 1. jalaväebrigaadis koosseisus on 3 soomustatud (neist 1 jalaväelahingumasinatel ja 2 ratassoomukitel) pataljoni
  • 2. jalaväebrigaad on kiiremini formeeritav ja mobiilsem
  • Kaitseliidu maakaitsestruktuuri oluliselt mobiilsemale 4 pataljonile on lisandunud 6 kergejalaväekompaniid
  • 2. jalaväebrigaadi õhutõrje on märgatavalt tõhusam
  • Õhuseire on mobiilsem ja hukukindlam
  • Välja on arendatud sõjaaja vajadustele vastav ja liitlaste merelist toetust võimaldav mereside ja mereolukorrateadlikkus

Kaitseväe võitlejad on:
  • Paremini kaitstud (kuuli- ja killuvestid)
  • Varustatud kaasaegsete käsitulirelvade ja kuulipildujatega
  • Märkimisväärselt paranenud öise olukorrateadlikkusega
 

Taristu 2022. aastaks:

 

  • Tartusse Raadi kinnistule on kerkinud Kaitseväe Lahingukooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste katastroofimeditsiini keskuse ühendkompleks
  • Tapa linnakusse kerkib tegevväelaste kasarm
  • Rajatakse täiendavad laskemoonalaod
  • Tallinnasse rajatakse kaasaegsed tingimused sõjaväepolitsei ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse tegutsemiseks
  • Jätkub kaitseväe harjutusväljade arendamine
 

Tegevväelaste juurdekasv


Hoolimata sellest, et kaitseväes on 2018. aastal teenistuses rohkem tegevväelasi kui kunagi varem taasiseseisvunud Eestis, ei ole senine palgapositsioon võimaldanud riigikaitse arengukavas eesmärgiks võetud kasvu tagada.

Pärast eripensionite eeldatavat kadumist alates 2020. aastast teenistusse asuvatele tegevteenistujatele muutub palgaküsimus värbamisel veelgi tähtsamaks. Sellest tulenevalt on KMAKi üheks keskmeks tegevväelaste palgapositsiooni parandamine.

 

Sõjaliste võimete arendamine


Sõjalise küberkaitse ja kaitseväe juhtimisvõime arendamiseks luuakse  senise  Staabi-  ja  Sidepataljoni  baasil  Kaitseväe  koosseisus küberväejuhatus,  kuhu  konsolideeritakse  kõigi  valitsemisala  asutuste  kübervaldkonna kompetents.

Nelja aasta jooksul kasvab Kaitseliidu tegevuse rahastamine, mh jätkame isamaalise hariduse programmi elluviimist, nähakse ette vahendid Kaitseliidu tegevuse mahu kasvust tuleneva lisapersonali värbamiseks ning suurendatakse Kaitseliidu taristu rahastamist.

Jätkuvalt pöörame riigikaitse arendamisel suurt tähelepanu luure ja eelhoiatuse valdkondadele, selle  arengukava  raames  investeerime  suures  mahus  nii  Kaitseväeluure  kui  Välisluureameti erinevatesse võimetesse.

Kaitsevalmiduse  saavutamise  kiirendamiseks  suurendatakse eelmise arengukavaga võrreldes laskemoona tehtavaid investeeringuid. Sellest hoolimata säilib laskemoonavarude täiendamise vajadus ka pärast 2022. aastat, mistõttu oluline on kolmeaastase kaitseinvesteeringute programmi jätkumine ka pärast 2020. aastat.

Lisaks  sõjalise  kaitse  arendamisele  näeb   arengukava  ette  vahendid  teadus-  ja arendustegevuse  edendamiseks,  samuti toetusi Eesti kaitsetööstussektorile.

 

Viimati uuendatud: 22. Veebruar 2018