Kaitsepoliitika

Eesti kaitsepoliitika tegeleb sõjaliste ohtude ennetamise ja vajadusel nende tõrjumisega. Eesti kaitsepoliitika alus on usutav heidutus. Kaitsepoliitika suunab riigikaitse kavandamist, koordineerimist ja elluviimist.

Kaitsepoliitika hõlmab:

  • Eesti sõjaliseks kaitsmiseks ja NATO kollektiivkaitseks valmistumist;
  • rahvusvahelist kaitsekoostööd;
  • rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist;
  • kaitsealast abikäepoliitikat;
  • tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel abi osutamist ja muude rahuaegsete ülesannete täitmist.

Eesti kaitsepoliitika on osa Eesti julgeolekupoliitikast ning lähtub Riigikogu kinnitatud julgeolekupoliitika alustest. Valdkondlikud kaitsepoliitilised eesmärgid seab riigikaitse strateegia, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Nende eesmärkide saavutamist toetab ohustsenaariumidele tuginev riigikaitse arengukava, milles planeeritakse riigikaitse tegevused Kaitseministeeriumi haldusalas 10 aasta kaupa ette.

Laiapindne riigikaitse

Laiapindne riigikaitse hõlmab kõiki valdkondi, mis toetavad riigi sõjalist kaitset ning ühiskonna toimevõimet kriisi ajal.

Riigikaitse strateegia kirjeldab riigikaitse kuut peamist tegevussuunda:

  • sõjaline kaitse;
  • tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele;
  • rahvusvaheline tegevus;
  • sisejulgeoleku tagamine;
  • elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine;
  • psühholoogiline kaitse.

Need tegevussuunad kuuluvad eri riigiametite vastutusalasse ning riigikaitse terviklikuks elluviimiseks peavad riigiametid tegema koostööd ehk teisisõnu viima ellu laiapindset riigikaitset.

Rahvusvaheline koostöö

Eesti rahvusvahelise kaitsekoostöö eesmärk on luua Eestile rahvusvahelises keskkonnas tingimused, mis tagavad vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemusliku rakendumise. Selle kindlustamiseks panustab Eesti NATO kollektiivkaitse usutavuse, Euroopa Liidu julgeolekusamba ning oluliste liitlas- ja partnerriikidega tehtava kahepoolse kaitsekoostöö tugevdamisse.

NATO ja Euroopa Liit

NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmena on Eesti osa NATO kollektiivkaitsest ning kaitsealasest koostööst. Kollektiivkaitse on NATO liikmete ühine tagatis iga liikmesriigi iseseisvuse ja suveräänsuse kindlustamiseks. Selle nimel teeb Eesti koostööd NATO kui organisatsiooni ning kõigi selle liikmetega. Aktiivselt NATO tegevusse panustades kindlustab Eesti ka kollektiivkaitse püsivuse.

Euroopa Liit loob kõikehõlmava organisatsioonina parima võimaliku pinnase rahu säilimiseks Euroopas. Peale selle soodustab Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevuskava kaitsealast koostööd liikmesriikide vahel paljudes valdkondades kaitsetööstusest küberjulgeolekuni. NATO ja Euroopa Liidu kaitsekoostöös osalemisega avardab Eesti võimalusi oma kaitsepoliitikat rahvusvaheliselt ellu viia.

Rahvusvahelised operatsioonid

Eesti julgeolekut mõjutavad nii meie regioonis, Euroopas kui ka üle maailma toimuvad arengud. Globaalse julgeoleku parandamiseks, ülemaailmselt tunnustatud põhiväärtuste kaitsmiseks ning Eesti liitlastega koostöö arendamiseks osaleb Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Rahvusvahelistest operatsioonidest osa võttes aitab Eesti kindlustada globaalset julgeolekut ning tagab ka riikliku julgeoleku stabiilsuse.

 

Viimati uuendatud: 24. Juuli 2014