Sa oled siin

Kaitse-eelarve

Eesti kaitse-eelarve üldised trendid

 

Kaitse-eelarve on 2015. aastast alates ületanud kahte protsenti  sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). See on taganud ja tagab sõjalise riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning vastab NATO kaitsekulude taseme eesmärgile.

Alates aastast 2014 on kaitse-eelarve koosnenud kahest sisulisest osast: iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehkNFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.

Alates aastast 2018 on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada  ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal on selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning Vabariigi Valitsusel on valmidus vajadusel eraldada täiendavalt veel 10 miljonit eurot. Kokku on kaitseinvesteeringute programmist Eestile aastatel 2018–2020 ette nähtud eraldada 60 miljonit eurot.
Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.

 

Eesti kaitse-eelarve aastal 2018

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2018. aasta eelarve on kokku 523,6 miljonit eurot ning moodustab umbes 2,14% SKT-st (vajadusel lisandub sellele täiendav 10 miljonit eurot laskemoona soetamiseks). Võrreldes  2017. aastaga on summa märkimisväärselt suurenenud: möödunud aasta kaitse-eelarve koos liitlaste võõrustamiseks eraldatud lisavahenditega oli 479,2 miljonit  eurot.

Lihtsustatult võib kaitse-eelarvet jagada kolmeks: hanke- ja investeeringukuludeks, personaliga seotud kuludeks ning majandamis- ja muudeks kuludeks. Hästi tasakaalustatuks peetakse kaitse-eelarvet, milles personali- ja ülalpidamiskulude tase ei ole proportsionaalselt liiga suur ning eelarvest on võimalik ellu viia kaitsevõimet edasiviivaid võimearendusi. 2018. aasta kaitsekuludest moodustavad  tööjõukulud 23%, taristu- ja hankekulud 45% ning kõik muu 32%.

Eesti 2018. aasta kaitse-eelarve on jätkuvalt üks Euroopa tasakaalustatumaid. Siseriiklikust meetodist mõnevõrra erineva NATO riigikaitse-eelarve meetodi järgi jagunedes moodustavad 2018. aastal personaliga seotud kulud 30%, hanke- ja investeeringukulud 27% ning muud kulud 43% kaitsekuludest.

Täiendavalt lisandub Eesti kaitse-eelarvele 2018. aastal NATO julgeolekuinvesteeringute programmist (NATO Security Investment Programme ehk NSIP) 15 miljonit eurot, millest enamik on mõeldud NATO väga kiire reageerimisega üksuse (Very High Readiness Joint Task Force ehk VJTF) väljaõppe teostamiseks keskpolügoonil ning üksuste vastuvõtmiseks  kriisi ajal.

Seega on Kaitseministeeriumi valitsemisalal käesoleval aastal kokku kasutada üle 538 miljoni euro.

 

2018. aasta kaitse-eelarve kasutamine

Sõjalise võime arendamine toimub suures osas vajaliku varustuse soetamisega. 2018. aastal on põhirõhk Scoutspataljoni mehhaniseerimisega seotud hangetel ja erineva laskemoona soetamisel, ent hangitakse ka relvastust, näiteks käsitulirelvi, side-, riide- ja IT varustust, individuaalset erivarustust ja isikukaitsevahendeid. Jätkub Kaitseliidu ettevalmistatavate maakaitseüksuse varustamine. Kavandatud hanked tõstavad peamiselt side- ja transpordivahenditega varustatuse märkimisväärse suurenemise tõttu märkimisväärselt kaitseväe, sealhulgas maakaitse, reageerimiskiirust ja juhtimisvõimet. Soetatakse varustust luure- ja eelhoiatuse ning erioperatsioonide üksuste jaoks. Samuti jätkub mereväe miinijahtijate elutsüklite uuendamine.

Suur osa taristukuludest läheb soomusmanöövervõime toetamiseks, samuti väljaõppetingimuste kaasajastamiseks. Jätkatakse harjutusväljade arendamist. Tapale rajatakse lahingsoomukite toetusveokite varjualused, lahingsoomukite hooldus-õppegaraažid, remonditöökoda ja varjualused, kasarmud ajateenijate ning liitlaste majutamiseks, spordihoone ning taristuga seotud vajalikud kommunikatsioonid. Lisaks rajatakse Kaitseliidule vajalikku taristut ning jätkub harjutusväljade, sealhulgas keskpolügooni, arendamine.

Tööjõukuludest makstakse tegevväelaste ja ametnike töötasud ning erukaitseväelaste pensionid. Muuhulgas on tagatud tegevväelaste töötasu konkurentsivõimelisus ning iga-aastane ettenähtud personali juurdekasv 50 inimese võrra.

Muud kulud moodustavad väljaminekud, mis on seotud Kaitseväe igapäevase tegevuse ja väljaõppe tagamisega, nagu ajateenistusega seotud kulud, linnakute ülalpidamine, väljaõppe läbiviimine, sõjalisele maakaitsele suunatud suurõppus  „Siil 2018“ jne. Siia alla kuuluvad veel NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, Välisluureameti eelarve ning Kaitseliidu kui organisatsiooni kulud.

 

Kaitsekulude ülempiir lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia raames. Aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia kinnitatakse eelduslikult aprillis 2018.

 

 

 


 

 

Viimati uuendatud: 5. Veebruar 2018