Sa oled siin

Kaitse-eelarve

Kaitse-eelarve suurus ehk Kaitseministeeriumi valitsemisala piirsumma on alates 2012. aastast 2% sisemajanduse kogutoodangust. See tagab sõjalise riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning vastab NATO soovituslikule kaitsekulude tasemele.

  • 2% SKT-st tagab riigikaitse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu

    Valitsuserakondade poliitiline kokkulepe on alates 2012. aastast taganud Eesti kaitse-eelarve püsimise 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Eesti riigieelarvest moodustavad kaitsekulud sel juhul umbes 4,5%, kusjuures see on kogu riigieelarve üks väiksemaid kuluartikleid. Samas kindlustab kaitsekulude püsimine 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust riigikaitse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu.
     

  • Võimalus panustada inimeste väljaõppesse ja tänapäevasesse varustusse

    Kaitsekulude püsimine 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust annab võimaluse hoida kaitse-eelarves personali-, tegevus- ja investeeringukulud enam-vähem võrdsel tasemel. See tähendab, et peale palgakulude on piisavalt raha väljaõppeks ning kaitseväelastele uue varustuse ja relvastuse hankimiseks.

  • Võimearenduse tagab stabiilne rahastus

    2% SKT-st võimaldab pikaajaliselt ja jätkusuutlikult planeerida Kaitseväe arengut. Uute sõjaliste võimete, relvastuse, varustuse ja taristu arendamiseks on vaja pikemat perspektiivi kui vaid üks eelarve-aasta. Kaitsevaldkonnal peab olema võimalus võtta pikaajalisi, tihti mitmeaastaseid kohustusi ning selle tagab kaitse-eelarve suuruse kohta sõlmitud kindel kokkulepe. Varasemate perioodide investeeringud muutuksid mõttetuks, kui juba algatatud programmid katkeksid ootamatult ja järsult kahanevate ressursside tõttu. 2% SKT-st lubab Eesti riigikaitset pikaajaliselt ja sisuliselt planeerida ning kokkuvõttes maksumaksja raha kõige tõhusamalt kasutada.

 

Eesti kaitse-eelarve aastal 2015

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2015. aasta eelarve on 412 miljonit eurot, mis moodustab 2% sisemajanduse kogutoodangust ning umbes 4,7% kogu Eesti 2015. aasta riigieelarvest.

Lihtsustatult jaguneb kaitse-eelarve personalikuludeks (2015. aastal  25,4%), hanke- ja investeeringukuludeks (2015. aastal 38,5%), majandamis- ja muudeks kuludeks (2015. aastal 22%).

Hästi tasakaalustatuks peetakse kaitse-eelarvet, kus kõik kolm peamist kululiiki on enam-vähem võrdse suurusega ning moodustavad igaüks kaitse-eelarvest umbes kolmandiku. Selles mõttes on Eesti 2015. aasta kaitse-eelarve üks Euroopa tasakaalustatumaid.

  • 104 miljonit eurot ehk 25,4% eelarvest hõlmavad personalikulud, mis on mõeldud kaitsevaldkonna tegevväelaste ja ametnike töötasudeks.

  • 76 miljonit eurot ehk 18,4% moodustavad kaitsevaldkonna majandamiskulud, mis on eelkõige Kaitseväe igapäevase tegevuse ja väljaõppe tagamiseks tehtavad kulutused – sõidukite kütus, väljaõppekulud, kaitseväelaste toitlustamine, linnakute ülalpidamiskulu.

  • 118,6 miljonit eurot ehk 28,8% eelarvest läheb kaitseotstarbelise erivarustuse hankimiseks. Selle raha eest soetatakse Kaitseväele uut relvastust ja varustust.

  • 40 miljonit eurot ehk 9,7% kaitse-eelarvest hõlmavad investeeringukulud, millest lõviosa läheb väljaõppetingimuste kaasajastamiseks ja harjutusväljade arendamiseks.

  • 50,7 miljonit eurot ehk 14% kogu kaitse-eelarvest moodustavad eraldised, mille hulka kuulub Kaitseliidule kui avalik-õiguslikule vabatahtlikule riigikaitseorganisatsioonile tehtav eraldis, aga ka erukaitseväelaste pensionid ja ajateenijate toetused ning NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud.

  • 15,3 miljonit eurot ehk 3,7% kaitse-eelarvest on muud kulud, mis sisaldavad julgeolekuasutuse Teabeameti eelarvet.

 

Millele kulub 2015. aasta Eesti kaitse-eelarvest kõige rohkem raha?

Eesti kaitse-eelarve suurim eraldiseisev kululiik on kaitseotstarbelise erivarustuse hanked, millele eraldatakse 118,6 miljonit eurot ehk 28,8% kaitse-eelarvest. Koos taristu- ja muudeks investeeringuteks plaanitud 40 miljoni euroga moodustavad need ligi 39% Eesti kaitse-eelarvest. Sellega kuulub Eesti kaitse-eelarve Euroopa jätkusuutlikumate ja eesrindlikumate hulka.

Suur osa varustusehangeteks ettenähtud rahast seostub õppusel Siil 2015 osalevate üksuste varustuse ja varude täiendamisega ning kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamisega. Lahingumoona koguste täiendamiseks kulub ca 24,4 miljonit eurot, lisaks soetatakse sideseadmeid ca 11 miljoni euro eest. Üksuste varustust täiendatakse veel veokite ja teiste rivisõidukite ning pioneerivarustuse osas, samuti hangitakse öövaatlusseadmeid ja kaudtuleüksuste tulejuhtimisvarustust.

Kaitseväelaste riidevarustuse, individuaalvarustuse ja isikukaitsevahenditele (sh vormiriided, rakmed, kuulikindlad vestid jm) kulub 12 miljonit eurot.

Suurimad ühekordsed kulud 2015. aastal on seotud käsitulirelvade laskemoona hanke ning soomustransportööride SISU XA-188 graafikujärgsete osamaksetega, mõlema hanke puhul üle 5 miljoni euro. Samuti jätkuvad märkimisväärses mahus hanked Ämari lennubaasi varustamiseks vajalike navigatsiooniseadmete ja muu varustusega ning radarisüsteemide kaasajastamiseks. Lahingumoona osas kulub 4,8 miljonit eurot miinipildujate laskemoona täiendamiseks.

Ligi 20 miljonit eurot kasutatakse 2015. aastal kaitseväe olemasolevate kerge- ja raskerelvade, sõidukite ja muu varustuse plaanipärasteks remondi- ja hooldustöödeks.

 

Viimati uuendatud: 11. Detsember 2015