Julgeolekupoliitika

Eesti julgeolekupoliitika sõnastavad „Eesti julgeolekupoliitika alused". Selle raamdokumendi järgi koostatakse valdkondlikud ja üksikasjalised arengu- või tegevuskavad. Sellest lähtuvad ka Eesti kaitsepoliitilised eesmärgid.

 

Eesti  julgeolekupoliitika  põhineb  avaral  julgeolekukäsitusel,  mis  hõlmab  kõiki  julgeolekut mõjutavaid  suundumusi  ja  julgeoleku  kindlustamiseks  olulisi  valdkondi.  Eesti  viib  avara julgeolekukäsituse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja valitsus kui tervik. Julgeolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus.

Julgeoleku tagamisele lähenetakse valdkonnapõhiselt ja julgeolekupoliitika alustes on sõnastatud järgnevad tegevussuunad: diplomaatia, sõjaline kaitse, turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, konfliktiennetus ja kriisiohje, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus ning ühiskonna kerksus ja sidusus.

Eesti  julgeolekupoliitika  siht  on  omariikluse  ja  selle  järjepidevuse  säilitamiseks  ennetada  ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal  juhul  ja  kui  tahes  ülekaaluka  vastase  vastu.  Kui  riik  kaotab  ajutiselt  kontrolli  osa  oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.

Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse või täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja  aasta  järel. Dokumendi  koostab  Vabariigi  Valitsus  ja  kiidab  oma  otsusega heaks Riigikogu.
 

Julgeolekupoliitika eesmärk

Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.

Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.Eesti teostab julgeolekupoliitikat põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.

 

Julgeolekupoliitika põhimõtted

  • Eesti julgeolekupoliitika lähtub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendused. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Eesti tagab oma julgeoleku aktiivse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega.
  • Eesti  julgeolekupoliitika  põhineb  avaral  julgeolekukäsitusel,  mis  hõlmab  kõiki  julgeolekut mõjutavaid  suundumusi  ja  julgeoleku  kindlustamiseks  olulisi  valdkondi.  Eesti  viib  avara julgeolekukäsituse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja valitsus kui tervik.
  • Eesti  julgeolekupoliitika  siht  on  omariikluse  ja  selle  järjepidevuse  säilitamiseks  ennetada  ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal  juhul  ja  kui  tahes  ülekaaluka  vastase  vastu.  Kui  riik  kaotab  ajutiselt  kontrolli  osa  oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
  • Eesti  kontrollib  ja  kaitseb  oma  maismaaterritooriumi,  territoriaalvesi  ja  piiriveekogusid  ning õhu- ja küberruumi ja vastutab nende turvalisuse eest.
  • Eesti  julgeoleku  tagatiseks  on  liikmesus  Põhja-Atlandi  Lepingu  Organisatsioonis  (NATO)  ja Euroopa  Liidus  ning  tihe  koostöö  liitlaste  ja  teiste  rahvusvaheliste  partneritega.  Eesti  käsitab iseenda  ja  liitlaste  julgeolekut  jagamatuna:  liitlaste  julgeolekut  mõjutavad  tegurid  mõjutavad Eestit  ja  vastupidi.  Eesti  panustab  NATOsse  ja  Euroopa  Liitu,  pidades  silmas  vajadust suurendada  liikmesriikide  solidaarsust,  seista  vastu  julgeolekuohtudele  eri  piirkondades  ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet.
  • NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Eesti julgeolekut tugevdab  kuulumine  Euroopa  Liidu  poliitilisse,  õiguslikku  ja  majanduslikku  ühisruumi,  mis põhineb liikmesriikide usaldusel, koostööl ja ühistel väärtustel.
  • Eesti  lähtub  riigikaitse  laiast  käsitusest,  mis  koondab  sõjalised  ja  mittesõjalised  võimed, tegevused  ja  ressursid  nii  avalikust-,  era-  kui  ka  kolmandast  sektorist.  Riigikaitse  kestvaks  ja tõhusaks toimimiseks arendab Eesti kuut riigikaitse tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus  sõjalisele  kaitsele,  rahvusvaheline  tegevus,  sisejulgeolek  ja  siseturvalisus,  riigi  ja ühiskonna  toimepidevuse  kindlustamine  ning  psühholoogiline  kaitse.  Eesti  sõjaline  kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsel ja NATO kollektiivkaitsel.
  • Eesti  julgeolekut  tugevdab  sidus  kodanikuühiskond,  kus  teadlikul  kodanikuaktiivsusel  on julgeoleku  ja  turvatunde  edendamisel  oluline  roll.  Eesti  julgeolek  on  kõige  kindlam  sallivas, hoolivas ja kaasavas ühiskonnas.

 

Viimati uuendatud: 11. Detsember 2017