Sa oled siin

Juhtimine ja ülesehitus

Riigikaitse juhtimise struktuur

 

Põhiseadus määratleb Eesti riigikaitse laiema eesmärgina riigi iseseisvuse, sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse, põhiseadusliku korra ja elanikkonna turvalisuse säilitamise. Põhiseaduses sätestatud eesmärgi tagab kiire otsustusvõimega selge juhtimisstruktuur ja tõhusalt korraldatud riigikaitseline tegevus.

Vabariigi Presidendi ülesanded

  • Vabariigi President on Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi riigikaitse kõrgeim juht.
  • Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks.
  • Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral on Vabariigi Presidendil õigus kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon, ootamata ära Riigikogu otsust.
  • Vabariigi Presidendi juures on nõuandev organ Riigikaitse Nõukogu, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi.

Riigikogu ülesanded

  • Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning kiidab heaks sõjalise valmisoleku astme muutmise.
  • Riigikogu kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks julgeolekupoliitika alused, mis on Eesti julgeoleku ja seega ka riigikaitse eesmärkide, põhimõtete ja tegevussuundade planeerimise alusdokument.
  • Riigikogu kiidab heaks riigieelarve, sealhulgas Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve.
  • Riigikogu otsustab Kaitseväe osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
  • Riigikogu riigikaitsekomisjon menetleb riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavaid eelnõusid ning Riigikogu täiskogu võtab need vastu. Riigikaitsekomisjonil on õigus anda arvamusi teiste riigikaitse põhikavade ja Kaitseväe juhataja kandidatuuri kohta.

Vabariigi Valitsuse ülesanded

  • Vabariigi Valitsus koordineerib ja suunab riigikaitselist tegevust, sealhulgas planeerib riigikaitse laia käsitluse elluviimist.
  • Vabariigi Valitsus kinnitab kaitseministri ettepanekul riigikaitse strateegia ja riigikaitse arengukava, mis on julgeolekupoliitika aluste järel teised olulisemad riigikaitse põhikavad.
  • Vabariigi Valitsus nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväe juhataja.
  • Riiki ähvardava ohu korral otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul sõjalise valmisoleku astme muutmise, kuid selle peab heaks kiitma ka Riigikogu.
  • Vabariigi Valitsuse juures tegutseb kuuest ministrist koosnev Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon, mis analüüsib ja hindab julgeolekuolukorda.

Kaitseministeeriumi ülesanded

  • Kaitseministeerium vastutab sõjalise riigikaitse korraldamise eest ja tsiviilsektori toetuse eest sõjalisele kaitsele.
  • Kaitseministeerium valmistab ette riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavaid eelnõusid.
  • Kaitseminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.

Teiste ministeeriumide ülesanded

Teiste ministeeriumide roll riigikaitses on suurenenud seoses riigikaitse laia käsitluse rakendamisega. Laiapindse riigikaitse strateegia järgi on sõjalise kaitse kõrval riigikaitse olulised valdkonnad:

  • rahvusvaheline tegevus, mille eest vastutab Välisministeerium;
  • sisejulgeoleku tagamine, mille eest vastutab Siseministeerium;
  • elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine, mille eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ja teised ministeeriumid;
  • psühholoogiline kaitse, mille eest vastutab Riigikantselei.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanded

  • Kaitsevägi on valitsusasutus, mille esmane ülesanne on riigi sõjaline kaitse ja osalemine kollektiivses enesekaitses. Kaitseväge juhib nii rahu- kui ka sõjaajal Kaitseväe juhataja.
  • Kaitseliit on vabatahtlikkusel põhinev avalik-õiguslik juriidiline isik, mille üks peamisi ülesandeid on riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine. Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem.

Kaitseressursside Ameti ja Välisluureameti ülesanded

  • Kaitseressursside Amet on valitsusasutus, mis peab kaitseväekohustuslaste ja mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete ressursside arvestust.
  • Välisluureamet kogub ja töötleb riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamiseks vajalikku teavet.

 

Viimati uuendatud: 30. Juuni 2017