Sa oled siin

Harjutusväljad ja lasketiirud

Kaitsejõudude harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga. Harjutusväljal korraldatakse Kaitseväe, Kaitseliidu ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevate sõjaväeliselt korraldatud üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi, lõhkamistöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.

Kaitseväel on kuus harjutusvälja: keskpolügoon ning Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga ja Männiku harjutusväljad. Harjutusväljade peamine ülesanne on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpet. Harjutusväljade asukohad lähtuvad väljaõppekeskuste paiknemisest, et tagada väljaõppekeskustele võimalus korraldada lahinglaskmisi vähemalt rühmasuurustele üksustele. Harjutusväljade planeerimise ja ehitamisega tegeleb Kaitseministeerium.

Harjutusväljade ja lasketiirude kasutamine

Harjutusväljadel kehtib väljaõppe ajal liikumispiirang. Harjutusvälja piirkonna elanikele antakse võimalikult vara teada harjutuste toimumise ajakava ning ülevaade plaanitud tegevustest. Harjutusväljade väljaõppegraafikud, lasketiirude kasutuseeskirjad, kaardid, keskkonnaeeskirjad ning kontaktid leiab Kaitseväe harjutusväljade veebilehelt

Kuulipildurite väljaõpe harjutusväljal

Harjutusväljade arendusplaanid

Kaitseväe keskpolügoon

Väljaõpe
Kaitseväe keskpolügoonil on planeeritud viia läbi lahinglaskmisi kuni kompaniisuurusele üksusele. Kasutatakse käsitulirelvi (kaliibripiiranguta püstolid, automaatrelvad ja snaipripüssid kaliibriga kuni 12,7 mm, kuulipildujad) ja meeskonnarelvi (tankitõrjegranaadiheitjad, miinipildujad, tankitõrjekahurid, tankitõrjeraketikompleksid, õhutõrjekahurid, haubitsad).

Kasutajad
Harjutusvälja kasutavad kõik Kaitseväe üksused ja asutused ning Kaitseliidu malevad. Vähem kasutavad ala teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet).

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 7 laskevälja, 2 lasketiiru (600 m ja 300 m), 2 käsigranaadiviskeala, 2 sihtmärgiala, pioneeriõppeväli koos lõhkamispaigaga, soomustehnika lahinglaskmisala, meeskonnarelvade ja kaudtulerelvade tulepositsioonid, veetõkete ületamise ala, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus. Täiendavalt on vaja ehitada väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.
 

Asukoht: Suru küla, Pala küla, Tõreska küla ja Kolgu küla, Kuusalu vald, Harjumaa.
Suurus 12 000 hektarit.
Asutatud Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 23. oktoobril antud korraldusega nr 713-k.
Detailplaneering kehtestati Kuusalu vallavolikogu 2004. aasta 31. augustil tehtud otsusega nr 45.

Nursipalu harjutusväli

Väljaõpe
Harjutusväljal on kavandatud läbi viia kuni kompaniisuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutusi, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, miinipilduja laskmisi, 12,7-mm snaipripüssi laskmisi kuni 600 m, kuni 12,7-mm kuulipilduja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, ABK-kaitse õpet. Samuti saab hoonestatud alal ja maastikul teha taktikalisi harjutusi, mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal harjutab maksimaalselt viie jalaväekompanii suurune üksus.

Kasutajad
Harjutusvälja kasutavad peamiselt Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, samuti Kaitseliidu Võru, Põlva, Valgamaa malev ja Tartu malev ning teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Lasketiire võivad kasutada ka jahimehed ja laskesportlased.

Taristu
Harjutusväljale rajatakse kompanii laskeväli, 4 laskevälja, tankitõrjegranaadiheitja laskeväli, 2 lasketiiru (300 m), käsigranaadiviskeala, sihtmärgiala, lõhkamispaik, linnavõitluslinnak ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Ehitada tuleb veel väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, vaatlustorn, müratõkked, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.

Asukoht: Rõuge ja Sõmerpalu vald, Võrumaa.
Suurus 3134 hektarit.
Asutatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 14. veebruaril antud korraldusega nr 79.
Harjutusvälja arendusprogramm on kinnitatud kaitseministri 2014. aasta 18. märtsi käskkirjaga nr 98.
Arendusprogrammi keskkonnamõju strateegiline hindamine on heaks kiidetud Võrumaa Keskkonnateenistuse juhataja 2007. aasta
8. augustil antud korraldusega nr 1568.

2012. aasta uuringute tulemused


2011. aasta uuringute tulemused

Mürauuring 2011

Loodusväärtuste inventuur


Maaparanduse ekspertiis


Varasemad uuringud

Sirgala harjutusväli

Väljaõpe
Võimaldab kuni rühmasuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, tankitõrjeraketiheitja laskmisi, haubitsate laskmisi, miinipilduja laskmisi, 12,7-mm snaipripüssi (distantsiga kuni 1500 m) ja kuni 12,7-mm kaliibriga kuulipilduja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet ning aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Hoonestatud alal ja maastikul võib läbi viia taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal saab harjutada maksimaalselt nelja jalaväekompanii suurune üksus.

Kasutajad
Sirgala harjutusvälja hakkavad kasutama peamiselt Viru jalaväepataljon, Kaitseliidu Alutaguse malev, Scoutspataljon ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Väiksemas mahus kasutavad seda Kaitseväe teised üksused, Kaitseliidu Viru, Jõgeva ja Järva malevad ning teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet).

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 6 laskevälja, tankitõrjekahuri laskeväli, käsigranaadiviskekohad, lõhkamiskoht, sihtmärgiala, ABK-varustuse kontrollimise koht, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Täiendavalt on vaja luua väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, sidemast, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.

Asukoht: Vaivara vald, Ida-Virumaa.
Suurus 2790 hektarit. Tulevikus on Sirgala harjutusvälja võimalik laiendada umbes 2100 hektari võrra.
Asutatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 12. juunil antud korraldusega nr 272.
Detailplaneering on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 2010. aasta 30. septembri otsusega nr 59.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kiitis Keskkonnaameti Viru regioon heaks 2009. aasta 28. juuli kirjaga nr V6-8/14183-3.

Müra- ja vibratsiooniuuring 2009

Klooga harjutusväli

Väljaõpe
Võimaldab kuni jaosuuruse üksuse liikumiseta lahingharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 200 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Samuti on võimalik nii hoonestatud alal kui ka maastikul teha taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal harjutab maksimaalselt kompaniisuurune üksus.

Kasutajad
Klooga harjutusvälja kasutavad peamiselt Paldiskis ja väiksemas mahus Tallinnas paiknevad üksused, Kaitseliidu Harju malev ja teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Harjutusvälja laskevälju ja lasketiire saavad kasutada jahimehed, laskesportlased ja turvafirmad.

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 4 laskevälja, lasketiir (200 m), käsigranaadiviskekoht, lõhkamiskoht, taktikaala koos liikuvtehnika õpperajaga, sihtmärgiala, ABK-varustuse kontrollimise koht, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Luua tuleb veel väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – teed, vaatetorn, müratõkked, tuletõkeribad ja veevõtukohad.

Asukoht: Keila vald, Harjumaa.
Suurus 987 hektarit.
Asutatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 24. juulil antud korraldusega nr 334.
Detailplaneering kehtestati Keila Vallavolikogu 2013. aasta 26. veebruari otsusega nr 335/0213.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kiitis heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 2010. aasta 5. oktoobri kirjaga nr HJR 6-8/10/34185.

Männiku harjutusväli

Väljaõpe
Võimaldab tulevikus kuni rühma liikumiseta lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 600 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Maastikul on võimalik teha taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Kohapeal harjutab korraga maksimaalselt kompaniisuurune üksus.

Kasutajad
Männiku harjutusvälja kasutavad peamiselt Tallinnas paiknevad üksused, Kaitseliidu Harju malev, Kaitseliidu Tallinna malevad. Väiksemas mahus kasutavad teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Harjutusväljal on võimalik harjutada ka laskesportlastel ja turvafirmadel. Liikuvtehnika õpperada saavad tulevikus kasutada veel motospordihuvilised.

Taristu
Alale on kavandatud 3 laskevälja, patrull-laskeväli, kaks lasketiiru (600 m ja 150 m), käsigranaadi viskekoht, lõhkamiskoht, taktikaala koos liikuvtehnika õpperajaga ja pioneeriõppealaga ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Osa väljaõppeehitisi saab rajada pärast liiva kaevandamise lõpetamist.

Asukoht: Saku vald, Harjumaa.
Suurus 1246 hektarit.
Asutatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 11. septembril antud korraldusega nr 394.
Harjutusväli on kajastatud Saku valla üldplaneeringus, mis on kehtestatud Saku vallavolikogu 2009. aasta 9. aprilli otsusega nr 22.

Kikepera harjutusväli

Väljaõpe
Võimaldab kuni jaosuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitseõpet. Samuti on võimalik teha taktikalisi harjutusi, mille käigus kasutatakse ka imitatsioonivahendeid.

Kasutajad
Harjutusvälja hakkavad kasutama peamiselt Kaitseliidu Pärnumaa, Läänemaa, Sakala ja Rapla malevad, väiksemas mahus Kaitseväe üksused ja teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Harjutusvälja saavad kasutada ka jahimehed ja laskesportlased.

Taristu
Harjutusväljale rajatakse 2 laskevälja, tankitõrjegranaadiheitja laskeväli, käsigranaadiviskekoht, lõhkamiskoht, liikuvtehnika õpperada, pioneeriõppeala, linnavõitluskeskus ja teeninduskeskus, sealhulgas välimajutusala. Tuleb veel luua väljaõppeehitisi toetav infrastruktuur – piiritähistus, teed, tuletõkkeribad ja veevõtukohad.
 

Asukoht: Surju vald, Pärnumaa.
Suurus 846 hektarit.
Asutatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 12. juunil antud korraldusega nr 271.
Territoorium on määratletud Surju vallavolikogu 2003. aasta 20. jaanuaril antud määrusega nr 1 kehtestatud Surju valla üldplaneeringus.
Arendusprogramm on kinnitatud kaitseministri 2012. aasta 4. mai käskkirjaga nr 151.
Arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande on heaks kiitnud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon 2012. aasta 27. jaanuari kirjaga nr PV 6-8/11/1001-10.

Arendusprogramm

Keskonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja lisad

Õhutõrje, suurtükiväe ja mereväe harjutusalad

Arendusprogrammi eesmärk on leida õhutõrje- ja suurtükiväe merele suunatud laskmiste asukohad ning määrata paigad mereväe väljaõppeks. Programmis määratakse kindlaks piirkonnad, kus on võimalik merele suunatud õppusi korraldada, ning tingimused, mida tuleb õppuste eel ja ajal järgida.

Kaitseminister algatas sellele programmile keskkonnamõju strateegilise hindamise 2007. aasta 23. mai käskkirjaga nr 213. Keskkonnaamet kiitis keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks 2009. aasta 24. novembril kirjaga nr 6-8/17907-7. Arendusprogrammi kinnitas kaitseminister 2014. aasta 14. märtsil käskkirjaga nr 94.

Lasketiirud

Väluste 300 m lasketiir Viljandimaal

Eivere 300 m lasketiir Järvamaal

Eivere lasketiiru detailplaneering
Mürauuring
Metsniku 300 m lasketiir Valgamaal
Piirsalu 300 m lasketiir Läänemaal
    Utsali 200 m lasketiir Jõgevamaal
    Kapasto 600 m lasketiir Hiiumaal

     

    Viimati uuendatud: 28. Detsember 2015