Sa oled siin

Hanked

Kaitseministeerium korraldab eelkõige strateegilisi hankeid, millega luuakse uusi võimeid ja toetatakse Kaitseväe arengut. Hangitakse relvi, lahingutehnikat, side- ja seiresüsteeme. Riide- ja väljaõppevarustuse, laskemoona ja varustuse hoolduseks vajaliku soetab Kaitseväe Toetuse väejuhatus.

Eesti kaitsealaste hangete prioriteedid, hangetele eraldatavate summade piirmäärad ning aeg on kindlaks määratud riigikaitse arengukavaga kuni aastani 2022 ning iga-aastaselt Kaitseministeeriumi valitsemisala hankeplaaniga. Selle aastakümne prioriteet on jalaväe lahingumasinate, uute tankitõrjeraketisüsteemide ning iseliikuvate suurtükkide hanked, samuti Kaitseväe sõjaaja üksustele vajaliku varustuse ja varude täiendamine.

Eesti kaitse-eelarve kuulub Euroopa jätkusuutlikumate ja eesrindlikumate hulka. Lähemalt Kaitseministeeriumi valitsemisala 2015. aasta hankeplaanist.

  • Kaitseotstarbelise varustuse hangeteks kulub 28,8% kaitse-eelarvest

    Kaitseotstarbelise erivarustuse hanked on 2015. aastal kaitse-eelarve suurim eraldiseisev kululiik, selleks on mõeldud 118,6 miljonit eurot. Taristule ja muudeks investeeringuteks plaanitud vahenditega koos moodustavad need 38,8% Eesti kaitse-eelarvest.

  • Varustushangetest moodustavad lõviosa Kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude hanked

    Varustushangetest kulub suurim osa Kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude muretsemiseks. Soetatakse sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, kaitseväelaste vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste jpm.

  • Suurimad käimasolevad hanked

    Suurimad käimasolevad hanked 2015. aastal on Jalaväe lahingumasinate CV-90 hankimine Hollandist; tankitõrjesõsteemi Javelin hankimine USAst; 2010. aastal korraldatud soomustransportööride SISU XA-188 hanke graafikujärgsed osamaksed ning radarisüsteemide kaasajastamine. Väiksemas mahus jätkuvad Ämari lennubaasile vajalike navigatsiooniseadmete jm eritehnika hanked.

Hangete läbiviimine

Kaitseministeeriumis viib kaitseotstarbelise varustuse hankeid läbi hangete osakond. Kaitseministeeriumi hankekord on kinnitatud 28.10.2014 ministri käskkirjaga nr 183.


Kaitseministeeriumi välja kuulutatud riigihanked leiate Riigihangete registrist aadressil http://riigihanked.riik.ee

  • - Sisenenud registrisse valige üleval olevast menüüst "Register" -> "Hanke otsing".
    - Paremal asuvasse lahtrisse "Hankija" sisestage "Kaitseministeerium".
  •  

Hangetest lähemalt

Relvastuse arendamiseks

Eesti relvastuse arendamisel on kaks eesmärki: senise taseme parendamine ja täiesti uute võimete loomine Eesti sõdurite võitlusvõime tõstmiseks.

Olemasoleva taseme arendamisel on rõhuasetus jalaväerelvadele ja sihtimis- ning vaatlusvahenditel.
  • 2014.a detsembris allkirjastati senini Eesti kõige suurem relvastushanke leping, mille raames hangitakse Hollandilt 44 jalaväe lahingumasinat CV90, tankide Leopard I baasil ehitatud relvastuseta toetusmasinad ning masinate hoolduskomplektid. Lepingu raames soetatakse lisaks tööriistakomplekte lahingumasinate hoolduseks, Eesti kaitseväelaste väljaõpet, varuosi ja laskemoona. Hangitud lahingumasinad on kasutatud, ent nad on oma elukaare alguses, kõige vanem masin on seitse aastat vana. Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadusel ka remondi. Jalaväe lahingumasinad CV90 hakkavad kuuluma elukutselistest kaitseväelastest koosneva Scoutspataljoni relvastusse, et tagada pataljoni manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstus. Lisaks on ettevalmistamisel jalaväe lahingumasinate toetusmasinate hange.
  • Alates 2015. aastast hakkavad Eestisse jõudma ka kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemid Javelin. Javelinid on 3. põlvkonna tankitõrjesüsteemid, mis viivad meie tankitõrjevõime täiesti uuele tasemele ning tõstavad oluliselt meie sõdurite tegevusvabadust lahinguväljal. Tegemist on "lase ja unusta" tüüpi relvaga, selle lõhkepea on mõeldud vastase soomukit tabama nõrgimast kohast ehk pealtpoolt, seda saab kasutada suletud ruumides - see kõik muudab Javelini võrreldes olemasolevate süsteemidega efektiivsemaks ja selle kasutamise lahinguväljal ohutumaks. Lähiaastatel on plaanis käivitada ka pikamaa (4 km) tankitõrjesüsteemide hange.
  • 2015. aasta suvel lõppeb mitmeaastane miinipilduja ja suurtükiväe tulejuhtijate vaatlus- ja mõõtmisvarustuse hange, mille tulemusel paraneb oluliselt kaudtule täpsus.
  • 2014-2016 hangitakse suurem kogus öönägemismonokleid AN/PVS - 14 koos vajaliku lisavarustusega.
  • 2015-2019 on kavas läbi viia Eesti Mereväe miinijahtijate miinitõrjevõime moderniseerimise programm koos elutsükli pikendamisega kuni 2030. aastani

Reservarmee varustamiseks ja KV olemasoleva taseme tõstmiseks on rõhuasetus jalaväerelvastusel ja nendega seotud sihtimis ja vaatlusvahenditel.

  • 2011-2013 hangiti Norralt mitmesugust jalaväerelvastust: moderniseeritud 7,62 mm automaate, 40 mm HK79 ja CG granaadiheitjaid, kuulipildujaid MG3 ja Browning M2, püstolkuulipildujaid, MP5, täpsuspüsse koos lisavarustuse ja varuosadega. 2015-2016. aastal on kavas täiendavad pioneerivarustuse hanked.
  • 2011-2014 osteti erinevat tüüpi lõhkepeadega ühekordselt kasutatavaid 90 mm C 90 granaadiheitjaid.
  • 2013-2014 hangiti USA-st 81 mm miinipildujad M252.
  • 2014. aastal jõudsid relvastusse ka portatiivsed laserkaugusmõõtjad meie jalaväeüksustele, soojuskaamerate hange plaanis lähiaastatel.
  • 2015-2016 hangitakse Briti üleliigsetest varudest suures koguses 40 mm granaate ja erinevat tüüpi 81 mm miinipilduja laskemoona.
  • 2015-2016 hangitakse täiendavad kogused tankitõrjerakette Milan.
  • 2015-2019 on kavas täiendavate rakettide hankimine lühimaa õhutõrjesüsteemile Mistral.

Sidesüsteemide arendamiseks

Taktikalised side- ja juhtimissüsteemid

  • Kaasaegne soomusmanöövervõime seab lahingüksuste juhtimisele ja sidele täiesti uued nõudmised. Piiratud nähtavuse tõttu vajavad lahingumasinad sensorite ja infosüsteemide abi, et kujundada teadlikkust ümbritsevast (lahing)olukorrast. Lahingutempo tõus nõuab omakorda kiiremaid juhtimisotsuseid ja nende otsuste viivitamatut edastamist sõdivate üksusteni. Olulisel kohal on koostöö liitlaste ja teiste väeliikidega. Kaitseministeeriumi lähiaja prioriteediks on lahingumasinate varustamine uute sidevahenditega, mis tagavad üksustele kiire andmeside ja koostalitlusvõime. Järgmises etapis hakatakse arendama üksuste juhtimist toetavaid infosüsteeme. 

Luure- ja eelhoiatusvõime arendamine

  • 2016-2017. aastal hangib Kaitseministeerium 1. Jalaväebrigaadile komplekti taktikalisi mehitamata luurelennukeid, mille tegevusraadius on 100 km ja lennuaeg rohkem kui 12 tundi. Lisaks on plaanis multirootorite hankimine, mis on mõeldud väiksematele üksustele vaatluseks ja tulejuhtimiseks.

Õhukaitse arendamine

Kontroll oma õhuruumi  on tänapäeval iga riigi peamisi, kuid kallimaid riigikaitse eesmärke. Õhukaitsevõimest sõltub suuresti kõikide teiste väe- ja relvaliikide tõhusus.

  • Loodud on tõhus õhuseiresüsteem, mida arendatakse täiendavate radarihangetega.
  • Käivitatud on õhukaitse teise tugisamba, moodsa õhutõrjevõime saavutamine. Esimese sammuna hangiti õhutõrjedivisjonile moodne lühimaa-õhutõrjerelvastus. Tarnitud õhutõrjesüsteem sisaldab kõiki ettenähtud õhuruumi lähikaitsmiseks vajalikke osi, sealhulgas Mistral-tüüpi rakette ja nende laskeseadmeid, radareid, väljaõpet jm. Õhutõrjesüsteemi ühendab tervikuks moodne sidesüsteem. Kuna tänapäeva õhutõrje nõuab ülitihedat koostööd ning koordineerimist õhuväe ja maaväe vahel, võimaldab see süsteem õhukaitseks vajalikku infot vahetada otse NATO hävitajate, luurelennukite ja staapidega.

Täppislähenemisradari (PAR/GCA) projekt

  • Radarisüsteemi hakatakse kasutama Ämari lennuväljal maanduva õhusõiduki asukoha määramiseks lõpplähenemisel maandumisrajale. Radar võimaldab vastu võtta kõiki NATO sõjalennukeid. Hetkel kasutatakse Ämaris tsiviillennunduses kasutatavaid navigatsioonisüsteeme. Täppislähenemisradari kasutuselevõtt Ämaris on oluline nii Balti õhuruumi turvamiseks kui ka õppuste korraldamiseks.

Kaugmaa õhuseiresüsteemi TPS-77 moderniseerimine

  • TPS-77 radar on 3-dimensionaalse kaugmaa õhuseiresüsteem, mille puhul on tegemist uue põlvkonna radari disainiga, mis võimaldab näha liikuivaid objekte 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata õhusõiduki kõrgus, kaugus ja suund. Projekti lõpptulemusena paraneb radarisüsteemi töökindlus, pikeneb radari eluiga, ning mis omakorda annab Õhuväele juurde täiendavaid lisavõimekusi taktikaliste ülesannete täitmiseks.

Küberkaitse arendamine

  • Eesti on võtnud küberkaitse arendamise üheks oma prioriteediks. Siin asub NATO kollektiivne küberkaitsekeskus ning on loodud Kaitseväe ja Kaitseliidu küberlaborid. Kaitseväe küberlabor korraldab igal aastal rahvusvahelisi küberõppusi, kus on osalejaid rohkem kui 30 riigist. Seoses õppuste mahu kasvu ja tehnoloogia arenguga uuendatakse pidevalt labori taristut.

Tänapäevase varustuse tagamiseks

Soomustransportöörid SISU XA-188

  • 2010. aasta oktoobris allkirjastati Hollandi Kaitsehangete Agentuuriga Leping, mille raames hangib Eesti Hollandilt soomustransportööre SISU XA-188. Kokku hangitakse Hollandist 81 ühikut soomustransportööre, peamiselt jalaväe transpordiks mõeldud masinaid, kuid ka juhtimispunkti- ja meditsiinisoomukeid. Soomustransportööride hankega täidetakse üks Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 eesmärkidest ehk 1. Jalaväebrigaadis soomustatud sõidukite arvu suurendamine. Masinad tarnitakse Eestisse aastatel 2011-2015.

Lennubaasi erimasinad

  • Ämari Lennubaasi on arendatud kaasaegseks lennubaasiks nii Eestit külastavatele militaar- ja tsiviillennukitele kui ka Eesti Kaitseväe kasutuses olevatele õhusõidukitele. Lennubaasi arendamisega luuakse kõik võimalused lennuvahendite, kauba ning inimeste vastuvõtuks, teenindamiseks ja väljasaatmiseks.
  • Pagasi mugavaks ja efektiivseks käitlemiseks on soetatud lintlaadur, mille eesmärgiks on võimaldada reisijate pagasi õhusõidukile ning sealt maha laadimine, mis kiirendab saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite tühjakslaadimist ning kauba pealelaadimist ning loob võimaluse suuremahulise kaubaga opereerimiseks. Õhusõidukite elektrisüsteemi teenindamiseks on hangitud maapealne jõujaam, mis varustab lennubaasi külastavaid ning lennubaasi käsutuses olevaid lennukeid elektritoitega. Õhusõidukite hapniku- ja lämmastikusüsteemide täitmiseks hangitakse gaasilise hapniku ja lämmastiku transportimise ja tankimise kärud, mis loovad võime õhusõidukite hapnikusüsteemi täitmiseks ja lämmastikusüsteemide ning rehvide täitmiseks. Kuni 400 000 kg kogumassiga õhusõidukite pukseerimiseks hangitakse pukseerimisvardata ja pukseerimisvardaga õhusõidukite puksiirid ning õhusõidukite ohutuks juhendamiseks ja positsioneerimiseks lennualal on kasutusel infotablooga erisõiduk. Lennuala rajavalgustuse aastaringse hooldamise ja ooteplatvormide korrashoiu tagab väiketraktor, millel on nii niitmise ja kaevamise tarbeks lisaseadmed kui ka talviste rajahooldustööde teostamiseks vajalikud lisatarvikud. Lennuvälja liiklusala aastaringse korrashoiu ja lennuohtuse tagamiseks ning libedustõrje teostamiseks on hangitud ulatusliku töölaiusega rajapuhastusmasinad ja reagendipuisturit ning teekatte haardelisi omadusi mõõdetakse vastavate haardeteguri mõõturitega. Prioriteetse projektina on käsil õhusõidukeid kütusega varustavate tankurautode hankimine, kuna üha suureneva lennubaasi külastatavuse tõttu ei jõua olemasolev tankurauto õhusõidukeid ajaliselt efektiivselt teenindada.

1. Jalaväebrigaadi erimasinad

  • Lisaks olemasolevale rasketehnikale on pioneeripataljoni kasutusse hiljuti hangitud mitmeotstarbelised ratas- ja roomikekskavaatorid, laadur-ekskavaatorid ning haagisega transporditraktorid. Antud tehnika võimaldab teostada mitmesuguseid kaeve-, vintsimis- ja laadimistöid nii kõrvakattega kui ka pehmel ja ebatasasel pinnal. Lisaks olemasolevale tehnikale on saabumas lahingtoetussildade paigaldamise sõidukid koos sillasüsteemidega, mida kasutatakse ajutise iseloomuga ülepääsude rajamiseks erinevatest takistustest, et võimaldada kaitseväe rivisõidukitel või kaitseväe üksuste kasutusse antud tehnikal ületada looduslikke või tehislikke tõkkeid - kraave, ojasid, jõgesid, kanaleid jmt. Logistilist toetust suurendavad uued konkshaakesüsteemiga konteinerveokid ja poolhaagised koos 20' konteinerite, kütusemahutite ja kütusetankuritega.

 

Viimati uuendatud: 10. November 2015