Sa oled siin

Alusdokumendid ja õigusaktid


Rahuaja riigikaitse seadus sätestab riigikaitse põhikavadena:

  • Eesti julgeolekupoliitika alused;
  • Eesti riigikaitse strateegia;
  • riigikaitse arengukava;
  • kaitsetegevuse operatiivkava.
 

Eesti julgeolekupoliitika alused

Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huve ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.

Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega heaks Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluste muutmine algatatakse välisministri ettepanekul julgeolekukeskkonna olulise muutumise korral.

 

Eesti riigikaitse strateegia

Riigikaitse strateegia tugineb „Eesti julgeolekupoliitika alustele” ning sellest lähtub riigikaitse detailsem planeerimine.

Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõigi olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena peale sõjalise kaitse ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.

Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.

 

Riigikaitse arengukava 2013–2022

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta 27. veebruaril heaks riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjalise osa, mis esmakordselt vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded.

Riigikaitse strateegia kohaselt näeb arengukava riigikaitse põhiliste tegevusvaldkondadena peale sõjalise kaitse ette veel tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, sisejulgeoleku tagamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamist ja psühholoogilist kaitset.

Sõjalise kaitse valdkonnas jätkub 2013. aasta jaanuaris Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukava elluviimine, mille prioriteedid on kahe täielikult relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi väljaarendamine ning Kaitseväele jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide ning uue põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide hankimine.

Et tugevdada tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, luuakse arengukava kohaselt mobilisatsiooni infosüsteem, hakatakse erasektoriga sõlmima lepinguid varude ja teenuste kohta, mis mobilisatsiooni korral toetaksid Kaitseväe tegevust, ning harjutatakse regulaarsetel õppustel tsiviilressursside kasutuselevõttu.

Rahvusvahelise tegevuse vallas näeb arengukava ette Eestile riigikaitseliselt ja julgeolekupoliitiliselt oluliste saatkondade ja esinduste võrgu arendamist.

Siseturvalisuse tagamise osas tuleb arengukava järgi arendada Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti võimekusi, et olla valmis Eesti elanike turvalisust tagama ka kõige keerulisemates olukordades.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamiseks näeb arengukava ette täiendavate elektritootmise võimsuste ja juhtimissüsteemide arendamist, ühiskonna toimimiseks vajalike sideühenduste tugevdamist, strateegilise tähtsusega raud- ja maanteede remondivõimekuse tagamist ning meditsiinisüsteemi valmisoleku tugevdamist.

Psühholoogilise kaitse osas tuleb arengukava kohaselt arendada sellealast akadeemilist ekspertiisi ja korraldada psühholoogilise kaitse kursusi, samuti arendada riigiasutuste võimet vaenuliku mõjutustegevuse tuvastamiseks ning suurendada valmisolekut suurema kommunikatsioonivajadusega kriisideks.

 

 

Kaitsetegevuse operatiivkava

Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt riigikaitse strateegias püstitatud eesmärkidele.

Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.

 

Viimati uuendatud: 14. Jaanuar 2016